Varane ajalugu

Juba 1686. aastal oli tänase Nõo aladel võimalik vähestel eesti talurahva lastel õppida lugema ja kirikulaule laulma.  Hiljem on olnud perioode, mille kohta puuduvad kirjalikud tõendid hariduse jagamise kohta ja on teada, et rasketel aegadel õppetööd ei toimunud, kuid viimasel 275 aastal pole selles tegevuses pausi olnud. 1954. aastast  on Nõo koolis jagatud keskharidust.

Kooli tegevussuunad

Aastal 1964 võeti Nõo Keskkoolis avatud  kahte reaalainete süvaõppeklassi vastu esimesed õpilased. 1965. aasta sügisel loodi kooli juurde arvutuskeskus. Kool sai Tartu Riiklikult Ülikoolilt elektronarvuti Ural-1 ja nii alustas tegevust esimene üldhariduskooli arvutuskeskus tolleaegses Nõukogude Liidus ning sellest ajast on koolis õpetatud programmeerimist.

Reaalainete süvaõppeklassid tegutsevad ka tänases Nõo Reaalgümnaasiumis. Väga olulisel kohal kooli õppekavas on just arvutiõpetus. Gümnaasiumi lõpetajad võivad saada infotehnoloogi või tehnik-programmeerija kutse, kui teevad lõputöö ja sooritavad vajaliku eksami. 1990. aasta sügisest tegutsesid Nõo keskkoolis lennundusklassid (X-XII kl). Üldhariduse andis Nõo kool, lendamise teooriat ja praktikat õpetati Tartu lennuväljal. Kolmeaastase lenduri algettevalmistuse ning väikese täiendõppe järel võisid lennundusklassi lõpetanud õpilased alustada tööd kutselise lendurina või jätkata õpinguid Tartu Lennukolledžis (hilisem Eesti Lennuakadeemia). Lennundust õpetati Nõos 1998. aastani. Aastast 2000 on kolmas paralleel loodussuunaga.

1991. aastal muudeti Nõo Keskkooli nimi  Nõo Reaalgümnaasiumiks ning 1994. aastal lahutati Nõo Reaalgümnaasium kaheks õppeasutuseks: munitsipaalalluvuses olevaks Nõo Põhikooliks (I-IX kl.) ja riigikoolina tegutsevaks Nõo Reaalgümnaasiumiks (X-XII kl.). Nõo Põhikooli finantseerib Nõo Vallavalitsus, Nõo Reaalgümnaasiumi Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.

Hooned

Nõo Reaalgümnaasiumi (1991. aastani Nõo Keskkool) õppetöö toimus 1963-1990 kahes majas: algklassid 1934. aastal valminud koolihoones, keskaste ja keskkool 1963. aastal valminud peahoones. Lisaks olid kaugemalt saabunud õpilaste majutamiseks kasutusel  elumaja Tartu maanteel, kihelkonnakoolimaja Lätte tänaval ja endine muusikakooli hoone Järve tänaval.  1971. aastal sai koolimaja juurdeehitusena valmis internaat 160 õpilasele. 1983. aastal valmis arvutuskeskuse kahekorruseline hoone. 1990. aasta sügisel võeti kasutusele  alg- ja keskastmele ehitatud koolihoone. 1996/97. õppeaastaks valmis juurdeehitusena uus internaadihoone.  2007. aastal ehitas Nõo vald uue spordihoone, mida kasutab ka gümnaasium.  2013. aastal valmis Nõo Reaalgümnaasiumi uus hoonekompleks, kus on eraldi õppehoone ja 245-kohaline ühiselamu. Gümnaasiumi endine õppehoone on Nõo Põhikooli kasutuses, kuid gümnaasium kasutab jätkuvalt selles majas asuvat sööklat ja aulat.

Kooli töötajaskond ja õpilased 

Nõo Reaalgümnaasiumi (Nõo Keskkooli) ajalugu on pikk, kuid Eestis tuntakse kooli eelkõige reaalainete süvaõppe tõttu. Reaalainete süvaklassid alustasid Nõos tööd 1964. aastal kauaaegse direktori Kalju Aigro eestvedamisel (töötas direktorina 1951-1982). 1982. aastal sai direktoriks kooli füüsikaõpetaja Enn Liba. 1989-1992 juhtis kooli enne seda kooli arvutuskeskuse insenerina töötanud Uuno Puus. 1992. aastal asus direktori ametikohale kooli matemaatikaõpetaja ja insener Jaanus Järveoja, kes töötab sellel ametikohal ka käesoleval ajal.

Järgnevas on toodud ülevaade keskkooli/gümnaasiumi vanema astme õpilastega tegelenud olulisematel ametikohtadel töötanud inimestest reaalainete süvaõppe perioodil.

Õppealajuhatajana on  koolis töötanud Riho Rosin, Paul Lilla, Mati Treufeldt, Raido Vals, Tiina Perkson, Svetlana Keisk (töötab ka käesoleval ajal).

Kui kool sai arvuti Ural-1, töötas peainsenerina Mati Krull. Arvutuskeskuse valmimise ajal oli peainseneriks Aarne Kivimäe, kes oli ka arvutuskeskuse esimeseks juhatajaks. Hiljem on IT- valdkonna eest vastutanud Paul Juurik,  Kaja Kasak, Andres Mihkelson, Meelis Hallisk  (kolm viimatinimetatut töötavad koolis ka käesoleval ajal).

Huvijuhina on koolis töötanud  Liis Koskel, Riho Rosin,  Mare Lee Hamer, Ilje Piir,  Üllar Kukk, Kadri Roosalu, Raido Vals, Piret Laanesaar, Krista Bergmann (töötab ka käesoleval ajal).

Internaadi/ühiselamu juhatajana on töötanud Aino Väinaste, Kaido Kasak, Ilje Piir, Veli Lahtmets, Tõnu Kruuse.

Viimastel aastatel on Nõo Reaalgümnaasiumis töötajaid 50 ringis ja nendest on pedagoogilisi töötajaid umbes 40.

Klassikomplekte on X-XII klassides 9, õpilasi pisut alla 300 (rohkem kui 230 nendest elab ühiselamus).